Me teame, mida meie koerte jalad välja näevad. Enamikel koertel on eesjaladel 5 varvast ja tagumiste jalgade 4 varvast.
Inimesed võivad juba teada, et varvaste ees jalgade küljel, mis ei puuduta maad, kutsutakse kahjutasud, aga kui nad ei puuduta maad, et aidata liikumist, siis miks nad seal üldse on?
Loomulikult on koerad Mammalia klassi liikmed, inimestega ja paljude teiste karvaste sõpradega. Mammalia (ladinakeelsest sõnast mamma, mis tähendab rinnaga) suudavad oma noorte jaoks toota piima näärmeid kasutades oma keha. Koerad ka tellimus carnivora (kuigi nimi tähendab, et koerad on kiskjad, karud ja koerad tegelikult kuuluvad järjekorras ja on kõikjalised). Kassid ja talud on ka selle korra liikmed, kuid erinevad perekonnad.
Nii koerad kui ka kassid on imetajad ja carnivora, kuid selgelt on nende perekonnad mingil hetkel jagunenud. Teadlased arvavad, et nad erinesid kuni 47 miljonit aastat tagasi1. Nagu te võite ette kujutada, usuvad paljud, et nii koerte kui ka kasside esivanemad oleksid näinud ja elanud väga erinevalt kui ükski neist kahest.
Tagasi kõik need miljonid aastad tagasi arvati, et koera esivanem on olnud miacis. Miacis oli väike ja suutnud ronida. Koefitsiendid on, et tema dewclaws olid ronimisel funktsionaalsed, kuna ta oleks neid palju kasutanud, nagu me kasutame oma pöidlad.
Kui aeg muutis miacist ja lubas tal spetsialiseeruda oma keskkonnale, muutus ta aeglaselt maamärgiks. Inimesed arvavad, et see muutus sundis teda muutuma kiiremaks, et vältida jahimehi või ise huntida. Valides kõige karmimaid ja järk-järgult elujõulisi, jäi ta jalg aeglaselt oma varbadesse, võimaldades tal peaaegu libisema, selle asemel, et võtta aega, et oma kreenist küünalda võtta, nagu me teeme.
Geenid, mis olid algselt lubatud pöidla jaoks, olid endiselt alles, kuid rasvavabrik on muutunud enamasti mittefunktsionaalseks, enam enam lihaseid ja paindlikkust, mis tal kunagi oli. Teadlaste seas arutatakse täpseid üksikasju selle kohta, kuidas koerad me teame ja armastavad. Vőib-olla on meessoost vaid meeldetuletus sellest, kui kaugele meie koerad on tulnud miacis-puust elanikust tänapäevani diivanil!
Tomiya, Susumu. „Uus basaalkaniform (Mammalia: Carnivora) Põhja-Ameerika kesksest eotseenist ja märkused varajaste karnivorlaste filogeeniast.” Ed. Anjali Goswami.PLoS ONE 9 (2011): e24146.PMC. Võrk. 6. märts 2017.
Kas soovite tervemat ja õnnelikumat koera? Liitu meie e-posti nimekirjaga ja anname 1 söögi vajavale varjupaigale!
Märksõnad: küsige loomaarstilt, koorest, koerast
